Storyteller

Hei!

Silm kuivab. Natuke valus on ka. Natuke punane on ka. Vast läheb hommikuks üle? Hilisõhtune tee sunnib pärast kahe tunnist und sammud vannitoa poole sammuma, aga ometi ei taha vasak silm avaneda. Kas olen lihtsalt liiga unine? Parem silm õnneks endiselt toimib. Näen ennast peeglist. Parem silm heidab pilgu vasakule, ta ei tervita oma naabrit suure rõõmuhõiskega nagu muidu kauaaegsele pruutpaarile kombeks. Vasak on punane, paistes, rähma nii täis, et vasak vaateväli ei avane. Leotan lahti ja sean unised sammud tagasi voodisse. Magan kuni hommikuni. Stsenaarium kordub taas, kuid veidi tugevamas võtmes. Okei, selle vasaku silma lahti leotamisega läheb palju aega. Kurk ja kõrv ka valusad. Tegelt olid juba eile, ei suutnud tee joomisel grimasse enam varjata, sest valus oli ju. Mis teha siis nüüd? Äkki läheb ise üle? Elukaaslased ehmatasid samas päris ära mind nähes.


Siin ju tegelikult kohalik arst ka. Lahtiolekuaeg kuni 14ni. Aadress näppu ja minekut. Udune on ikka see vasakpool maailmast. Ei tea mitmendale korrusele ma minema peaksin? Neli valikut, valin kõige loogilisema üldnimetusega arsti. Mitte, et ma Sloveenia keelt mõistaks, aga tundub nii. Pool tundi istutud, kuni teada saan, et peaksin istuma kaks korrust ülevamal pool. Hea küll, vist jääb loengusse minemata nii. Oh, saan kiirelt, keegi avas ukse. Aga ma pole kõlbulik. Mulle öeldakse, et vajan kedagi kohalikku endaga kaasa, ometi selline informatsioon puudus infolehel ning samuti.. sa ju räägid minuga praegult inglise keeles? Okei, ma leian kellegi, kui mul kella 14ni aega on. Aga ei olegi? Arst lausub, et suletakse ikka kell 12. Kuigi, ega see vist väga oluline ei ole, sest uue informatsiooni puhul isegi kui ma leian kohaliku, naasen temaga ja siis pannakse mulle alles aeg. Aga kui ma ei näe enam kohalikkugi otsida?

Vahet ei ole, mul aeg loengusse minna. Mida? Isegi õpetajale ei meeldi mu silm? See ju nii võluv, cmn lõpetasin eelmise blogipostitusegi oma ägedate silmadega ja nüüd ei meeldi see kellelegi. Soovitab soojalt arstile minna – no ma ju üritasin! Lähen parem apteeki. Ka sealsetele ei meeldi mu silm. Silmatilgad ei pidavat mind enam aitama. Okei, siis lähen koju teen kerge uinaku, sest pea hakkas ka valutama. Kellelegi ei meeldi mu silm ja mulle ei meeldi mu valu. Annan alla, lähen traumapunkti ehk selle jaoks ei ole kedagi kohalikku vaja?

Hiphiphurra! Mind võetakse tõsiselt ka eestlasena. Kolm erinevat arsti küsivad mu huvitava perekonnanime kohta. Põletik on päris tugev ütleb arst, aga soovib, et ka silmaarsti koheselt külastaksin. Ja nagu naksti 2,5h haiglas veedetud. Tulemus? Tasuta droogid. Okei, visiiditasu ei olnud ja tablettide eest pidi maksma, aga ainult 4€ – 2000mg päevas + silmatilgad 5 x päevas ja ainult 4€, I love Slovenia! Or do I?

_DSC4343

Äge, et 3:30 on start Horvaatia ranniku reisile. Tuleb jõuvarud kokku koguda ja asjad seljakotti suruda. Mulle meeldivad need varahommikused piiripunktid, kus uni kõige magusam ja sammud õue tuleb seada jaheda õhu kätte. Samas Horvaatiat tahaks ju näha. Esimesena läheme mereloomi avastama.2017-04-07 10.54.36.jpg _DSC4345_DSC4348_DSC4351_DSC4361Natukene edasi ja olimegi Pulas. Kerge Rooma puudutus oli sellest üle käinud (tegelikult pmt terves Horvaatias). Blogi peale mõeldes on ilmselt huvitavam pilte vaadata, kui minu plära kuulata. 2017-04-07 12.01.54

_DSC4380_DSC4391.JPGNüüd on järg Zadari käes, kerge tuur giidiga, jalutuskäigud ja hotelli tuttu. _DSC4411Minul on energiat, aga mu vasakul silmal mitte nii palju. Samas kui eile peeglisse vaatasin nägin seal päris suurt huumorit – üks silm suur, teine väike; üks silm punane, teine valge. Hommikuks kulub üks kuum dušš ära. Samas vesi ei taha üldse soojaks minna. Kas see on mind elu lõpuni jälitav needus? Kas mu vanemad tegid mingi diili nõiaga, et juhtub asi X, aga vastutasuks jälitab Gretet elu lõpuni sooja vee otsa saamine hetkel kui tema end pesema asub? Näib nii, tahaks teada nüüd vaid, mis see X asi oli, loodan, et oli seda väärt! Aga pärast jahedat dušši sean sammud bussi poole, et Šibeniki minna.

_DSC4430_DSC4436_DSC4448_DSC4461_DSC4472_DSC4476_DSC4481

Need bussisõidud muutuvad üha talutavamaks, kui vaateks on Horvaatia rannik. Päris kahju on, et uni tahab tihtipeale silma tulla, sellesse paremasse, sest vasak on niikuinii pool vidukil. Bussist leian ka kaks leedukat, elagu Baltimaad – nukid. Räägin lookese, et kui Eestis näed LT või LV autonumbrit, siis tuleb alati millisekundiks mõttepaus, et kumb riik  siis on? Leedu või Läti? Aga seda ainult millisekundiks, sest kõik teavad, et LV=lisa varvas ehk lätlane. Seepeale tutvustatakse mulle lugu, et eestlased on VÄGA aeglased. Selle peale hakatakse mulle kõike rääkima 4x aeglasemalt kui muidu, sest eestlased on aeglased? Üks neist lisab, et arvas, et see on ainult stereotüüp, aga ta isa olevat samuti öelnud, et ta ei suuda eestlastega koostööd teha, sest me oleme nii aeglased. Seega ootan oma blogikommentaariumisse midagi Leedu kohta ka, ei saa ju alla jääda. Ning palun seda enne kui ma sammud kodu poole tagasi sean, muidu tõestan ainult ühte fakti….

Aga õnneks jõuan juba Spliti. Räägiks blogis ka linnatuurist giidiga? Aga samas, siis pole neil endal mõtet tulevikus giidi osta ju? Varahommikused äratused on ikka mõnusad, kell 7 hommikul näiteks. Samas kui meenub sihtpunkt, siis hakkavad jalad palju kiiremini bussi poole liikuma. DUBROVNIK, me kohtume taas!!_DSC4495_DSC4493_DSC4499_DSC4500_DSC4514_DSC4506_DSC4540

Mult küsiti just teist korda reisi jooksul kas ma olen venelanna? Kas ma näen välja nagu venelanna? Ei tea kas mu vanemad on mulle taaskord midagi mainimata jätnud? Kas mu Sõsaral on alati õigus olnud ja ma olen tegelikult lastekodust?_DSC4408.JPG

Sattusin just jutule itaallasega, kellele esitlesin oma imelisi teadmisi Itaalia kohta.  Käisin ka kunagi tema kodumaal, 10 aastat tagasi. Tol korral õppis mu reisikaaslane põhilisi väljendeid kohalikus keeles, et oleks võimalik teretada, tänada, paluda jne. Samal ajal jääb inimestele meelde kõige veidravamad ja kasutumad väljendid, nagu näiteks – aspetto un bambino, mis peaks tähendama, et tal on laps kõhus. Ilmselgelt väga vajalik ja kasutasin seda korduvalt Itaalias olles.

Ciao bella!

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s